Kuidas hästi esineda ja näida enesekindel – 3 väga konkreetset võtet

by

On kahte sorti inimesi – need kes tunnistavad oma hirmu esinemise ees,  ja siis need, kes valetavad.

Mark Twain

Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne. Siiski, saame vägagi hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut. Nemad tahavad näha enesekindlat ja pädevat esinejat. Seda me saame neile pakkuda, isegi kui me sisimas tunneme ebakindlust. Enesekindluse juured on esmapilgul hoopis kummalises kohas. Nimelt, mida selgemalt Sa suudad rääkida, seda rohkem sind kuulatakse. Seetõttu on mu soovitused seotud teksti organiseerimise ja ettevalmistusega. Toon kolm lihtsat soovitust, mis teevad sinu esinemise enesekindlamaks ja annavad sulle julgust juurde. Tunduvad esmapilgul justkui tühised. Kuid need on kolm väga konkreetset sammu, kuidas hästi esineda.

Tea oma sissejuhatust une pealt 

Iga avaliku esinemise õpik sisaldab ligilähedast mõttekäiku –  sissejuhatus on ettekande kõige olulisem koht. Koht, kus publiku tähelepanu on kõige kõrgem. Kui sa pole võimeline selgelt ja kiirelt sissejuhatuses tähelepanu hoidma, on keeruline ettekande põhiosas kaotatut tagasi teha. Seetõttu on mõistlik sissejuhatus pähe õppida. 

Kui sisestada Youtubes sõna “konverents,” siis avaneb kummastav pilt. Paljude erinevate valdkondade esinejate ühine komme Eestis on hoopis sissejuhatus jala pealt välja mõelda. Kuidas muidu seletada levinud võtet, kus esineja annab lohisevaid tänusõnu korraladajale, esitab pikki kommentaare eelneva esineja aadressil ning unustab sootuks enne oma esimest slaidi rääkida sellest, mis üldse ettekandes jutuks tuleb.  Suur arv ööh, õõh, mmh ja muid pausitäiteid reedavad, et esineja mõtleb hetkel sissejuhatust välja

Ettekande kogupikkusest võiks sissejuhatus olla 10-15 %. Kui esinemise pikkus on 20 minutit, siis umbes kaks minutit kuluta sissejuhatusele. Õpi seda esitama lühidalt, tabavalt ja enesekindlalt. Märksõnad võivad olla, kuid kui sa oled kindel, et suudaksid sissejuhatuse esitada ka ilma nendeta, oled õigel teel.

Kuulajad andestavad kui unustad tänada ürituse korraldajaid. Nad andestavad ka selle kui kommentaarid eelmisele esinejale puuduvad. Kuid nad on kohe kindlasti segaduses, kui sa ei ütle neile, millest sa rääkima hakkad. Heal juhul nad lakkavad kuulamast, halval juhul on nad sisimas kurjad, sest nad ei saa aru. Ja siit jõuame järgmise punktini. 

Hoolitse publiku eest kõigepealt ja kasuta teeviitu

Ettekannet kuulata on palju raskem kui lugeda artiklit. Sa ei saa tagasi kerida, aeglasemalt kuulata ega hõigata esinejale, et ole hea tee paus, ma mõtlen veidi järgi. Seetõttu pead esinejana hoolitsema selle eest, et sõnum oleks lihtsalt jälgitav. Väga tänuväärne võte on kasutada teeviitu kohe sissejuhatuses. Publikule meeldib kui neile öeldakse, mis ettekandes saama hakkab. See on nagu kinnitus, et me oleme heades kätes, ta teab, kuhu läheb. 

Viita oma sissejuhatuses lühidalt igale peateemale, millest kõne sisus räägid. Kui tahad, tee seda väga otsekoheselt ja ütle, esiteks, teiseks, kolmandaks. Tahad, kasuta loomingulisemat varianti ning moodusta teeviidad küsimustest nt. mis, miks, kuidas.

See on oluline võte, millega võita kuulajate tähelepanu enesekindla teejuhina. See tundub isegi nii lihtne, et mõned peavad seda veidi labaseks võtteks. Selle asemel kaotavad nad sissejuhatuses kummaliste mõistujuttude ja kõrvalepõigetega ka kõige kannatlikuma kuulaja tähelepanu. On tähtis mõista, et suuline sõnum peab olema lihtne ja kuulajat abistav. Igasugused kirjaliku sõnumi trikid jäävad suulises esituses tihti mõistetamatuks. Seepärast, kasuta teeviitu, et hästi esineda.

Teeviidad olemas? Siis liigume edasi ja vaatame, kuidas kuulajaid alati sadulas hoida, isegi kui sinu ettekanne termofüüsikast on täis ohtlikke tõuse ja langusi. 

Anna publikule aega hinge tõmmata ja kasuta üleminekuid

Publikul on hea meel, kui ta saab vahepeal hinge tõmmata. Seetõttu soovitan kasutada üleminekuid erinevate osade vahel. Üleminek on lausung, mille esimene osa ütleb, millest just räägiti ja teine osa ütleb, millest rääkima hakatakse. Mõned näited:

Sellel slaidil nägime, mis toimus minevikus, kuid vaatame nüüd tulevikku.

Niipalju praegu tagajärgedest. Kuid millised võiks olla mõned head lahendused praegusele olukorrale?

Esinejad märgivad üleminekud endale visandisse, et nad neid ei unustaks. Esinemine on stressirohke ja paljud asjad jäävad tegemata, kui meil neid plaanis ettekirjutatud pole.

Anna publikule see võimalus korraks tagasi vaadata ja valmistuda järgmiseks slaidiks või teemaarenduse punktiks. Üleminekud on omamoodi õli, mis paneb suulise sõnumi sujuvalt liikuma. Ilma nendeta muutuvad ühest osast teise minekud kuulajale tüütuks, sest ta peab mõistatama, kas see oli nüüd ühe mõtte lõpp või mitte.  

Lugesid üsna lihtsat enesekindluse retsepti. Ma ei rääkinud totratest kehakeele poosidest ega kavalatest karismanõksudest, millega publikut manipuleerida. Aitame kuulajal mõista, mis ettekandes tuleb. Kirjutame visandisse üleminekud sisse ja hoolitseme, et ettekande osad oleksid omavahel ühendatud. Mis kõige olulisem, õpime sissejuhatust soravalt rääkima. Pole midagi raskemat, kui uskuda spetsialisti, kelle sõnad moodustavad talle endalegi kummalisi mõttekäike. Tehes kuulajale ettekande jälgimise võimalikult sujuvaks oleme hoolivad teejuhid. Oleme seadnud kuulaja tähtsamaks iseendast.

Artikkel ilmus algselt Äripäeva Akadeemias

Kasutatud kirjandus