Esimeses hirmuteemalises postituses vaatasime, mida teha ärevuses kehaga. Teises postituses soovitasin ennast tõestanud viise ärevusega toimetulekuks. Kolmandas artiklis vaatame esmapilgul väga veidrat ärevuse ilmingut. Kui avalik esinemine ja hirm kohtuvad ettekande ajal.
Siin kirjutan avaliku esinemise hirmust, mis tabab sind ootamatult just siis kui oled kõige keerulisemas olukorras – publiku ees keset ettekannet. See artikkel on kõige mahukam, sest mu kogemus esinemistreenerina näitab, et sellest saadakse kõige rohkme kasu.
- Kontrollimatu kehaline ärevus esinemise ajal
- Ärevus enne ja peale esinemist
- Ärevus, mis tekib ootamatute olukordadega
Avalik esinemine ja puudulik ettevalmistus – suurim viga
Iga viga, mis esinemisel juhtub, on tegelikult juba juhtunud ettevalmistusel. Mis on kõige sagedasem põhjus, miks avalik esinemine võib luhtuda? Miks inimesed satuvad keset esinemist segadusse, isegi kui nad väidavad, et on korralikult valmistunud?
Mul on igal aastal Avaliku esinemise klubis 2-3 inimest, kes on suurepärased esinejad. Nad võivad väga hästi improviseerida kõnesid, teha kõik harjutused headele hinnetele, kuid on üks koht, kus nad sageli läbi kukkuvad.
Kursus lõpeb lõpukõnega, mis on 5 minutit ja vabal teemal. Nad alustavad hästi, kuid siis lähevad sõnad sassi, tekivad veidrad mittefunktsionaalsed pausid ja keha on närviline. Edasi läheb aina hullemaks: pilt läheb mustaks, sõnad haihtuvad, rütmi pole, valitseb segadus.
Kui ma küsin hiljem, kas sa jõudsid valmistuda, siis on vastus jah. Kuid kui ma uurin, kuidas nad valmistusid, siis ma saan aru, milles asi. Nad ütlevad, et nad lugesin paar korda üle või kirjutasid mõned korrad läbi teksti. Kuid see pole ettevalmistus.
Passiivne ettevalmistus ei vii sind edasi
Kui nad teksti läbi lugesid või ümber kirjutasid, siis nad kujutasid end ette esinemas. Tegemist on väga passiivse ettevalmistusega, mille kasutegur on madal. Nad olid iseenda illusiooni küüsis, et küll läheb kõik hästi. Nad kukuvad läbi, sest nad tegelikult ei valmistunud.
Kaks sammu, mida ettevalmistusel ei tasu kunagi ära jätta
Kui meil on tekst valmis, slaidid olemas, märkmed tehtud, siis pole ettevalmistus veel lõppenud. Viimane samm on aktiivne ettevalmistus. See on samm, mida ei tohiks ükski esineja vahele jätta. Korralik ja õige ettevalmistus sisu poole pealt on see, mis teeb su enesekindlaks ja asjakohaseks.
Ettevalmistus on õige, kui sul on veidi ebamugav
Aktiivne ettevalmistus tähendab läbimängu. Tähtis on otsida siin ebamugavust. Sest ebamugavus ettevalmistusel tähendab, et teed midagi õigesti. Ebamugav on häälega teksti läbi rääkida, salvestada ennast või teha ettekanne oma abikaasale või sõbrale. Need on kõik väga head viisid aktiivseks ettevalmistuseks.
Aktiivsel ettevalmistusel on kolm põhilist eesmärki
- Sõnum suupäraseks – hästi räägitavaks, kergelt kuulatavaks.
- Sõnum selgeks – kordustega õpid märksõnade abil rääkima.
- Pimekohad leida – mida me enda kohta ise ei märka.
Sõnum suupäraseks
Harjuta oma teksti häälega kujutletavale kuulajaskonnale. Paiguta selleks enda ette näiteks 3 tooli. Sa võid mõelda, miks ma midagi sellist tegema peaks, see on jabur?!! Jah, kuid esinemise puhul sa pead rääkima. Paljud vead tekstis tulevad alles siis välja, kui suu lahti teed.
- saad teada, millised laused kõlavad ebaloomulikult. Kirjapildis on tundub, et kõik on hästi. Kuid rääkides veidralt lohisevad ja pikad. Teed parandusi, lihtsustad.
- Saad teada, millised kohad pole sul üldse selged, kus tekivad ebaloomulikud pausid. Saad neid kohti rohkem harjutada.
Sõnum selgeks
Selles astmes on oluline mitte püüda iga läbimänguga täpselt sama sõnastust taga ajada. Kui märksõnad on paigas, siis tegelikult räägid iga kord veidi erinevalt. Kui püüad täpset sõnastust tabada, siis läheb kogu esitlus ebaloomulikuks.
Ka siin etapis on hea natuke ebamugavust endale juurde hankida. Teams, zoom, google, facebook aitavad sul salvestada ennast. Meil on küll raske ennast vaadata ja analüüsida, kuid enda kõrvalt nägemine on suurepärane võimalus õppida.
- Saad kuulda enda häält ja harjud sellega. Kui hääl kipub murduma ärevuse tõttu, õpid valmistuma selleks. Varud nt. pudeliga vett. Kui kipud sööma oma sõnade lõppe, tead, et tuleb veidi häälesoojendust teha enne esinemist.
- Näed oma kehalist ärevust, milline see on? Iga läbimängu korraga see ärevus lahtub veidi.
- Näed ennast kõrvalt ja ei tunne end ära. Vastu vaatab inimene, välimuselt sina, kuid räägib veidralt nagu robot. Saad vaadata, kas kasutad märksõnu või on su visand tegelikult ikka täislausetes. Katseta, kas saad oma kõne loomulikumaks.
Pimekohad välja
Räägi oma tekst läbi teisele inimesele! Sina oled püsti ja tema istub. Lemmikloomad ja akvaariumikalad ei loe. Teine inimene peab olema. Mis see läbimäng sulle annab?
- Pinge tõuseb ja saad kontrollida, kuidas pinge all käitud.
- Saad kontrollida, kuidas ootamatutele küsimustele vastad.
- Kui tuled toime sellega, palu tagasisidet. Äkki hea sõber julgeb anda sulle tagasisidet.
Läbimäng kuulajale on kõige tõhusam ettevalmistusviis, sest paneb su keha esinemisolukorda. Kui sa oled seal ühel, viiel või kaheksal korral, siis esinemisel su keha ja mõistus juba teavad, mida öelda ja kuidas olla. Sest tegelikult oled esinemisolukorras juba olnud.
Aktiivne ettevalmistus on midagi, mis peaks tegelema kõigi nende erinevate hirmudega, mis esinemisega kaasnevad. Ta peaks leevendama esinemise eelset ja esinemise ajal tekkivat hirmu. Samuti peaks aktiivne ettevalmistus aitama kontrollimatu kehalise ärevuse vastu, mis võib tekkida esinemise ajal.