Mis see esinemishirm sulle tähendab? Millal sul täpselt hirm on? Mis seda hirmu tekitab? Et saaksid teha otsuse, milles su mure seisneb ja mis on võimalikud lahendused, jaotasin esinemishirmu kolmeks. Igas artiklis vaatan eraldi ühte konkreetset ärevuse põhjust.
- Kontrollimatu kehaline ärevus esinemise ajal
- Ärevus enne ja peale esinemist
- Ärevus, mis tekib ootamatute olukordadega
Täna kirjeldan olukorda, milles väga paljud meist ennast leiavad. Me teame, et ettekanne läheb tõenäoliselt keskmiselt hästi, sest nii on varasemalt juhtunud palju kordi. Kuid sellest hoolimata on kiiresti kasvav ärevus ebameeldiv ja teeb kogu selle esinemispäeva vastikuks. Halvemal juhul on halb olla juba mitu päeva varem, ei saa hästi magada ja toit ei maitse jne. Mida sellises olukorras teha?
Esinemisärevus on üks ärevuse alaliike. Kuid lahendused, et ennast paremini tunda ei erine kirjanduses oluliselt tavapärastest ärevusega toimetuleku viisidest. Ja see on hea märk, sest sellisel juhul ei pea sa midagi uut ja erakordset õppima, vaid saad vanu oskusi kohandada avaliku esinemise tarbeks.
Loe siit, kuidas on seotud avalik esinemine, ettevalmistus ja hirm?
Mida teha esinemishirmuga enne esinemist?
Soovitus number üks on alati liikumine. Kõlab lihtsalt ja labaselt. Kuid liikumisharjumus on midagi, mis võib olla sulle harjumuseks. Seega tõenäosus, et saad liikumist enda jaoks kasutada, on suurem kui mistahes teine võte, mis ärevust maandab ja mida sa pole varem kasutanud.
Ühele jooksmine, teisele jõusaal ja ujumine, kolmas tahab tennist mängida. Mis iganes liikumisharrastus annab sulle hea tunde, paiguta see oma päevakavas õhtu enne esinemist või esinemipäeva hommikule. Liikumine aitab adneraliinil kehas rohkem laiali jaotuda ja ärevusega paremini toime tulla.
Rattasõit on minu isiklik lahendus. 75% kordadest sõidan esinemistele just rattaga kui südatalv välja arvata. Tõsi, veidi asjade etteplaneerimist on juurde tulnud. Kuid see lihtne muutus vähendab esinemisega seotud ärevust drastiliselt.
Rahusti, mis meil alati kaasas on
Soovitus number kaks on hingamisharjutused. Kas oled tegelenud jooga, meditatsiooni, mindfullnessi, pilatese vms hobiga? Kas sul on mõne harjutuse järjekord peas? Siis kasuta seda.
Kui sul pole varasemast hingamisharjutuste kogemust, siis otsi ja katseta erinevaid. Minutilistest lõdvestusharjutustest kuni juhendatud harjutusteni välja – erinevaid võimalusi on palju. Tuleb leida endale sobiv.
NB! Harjutus suure tõenäosusega ei anna sulle midagi, kui teed seda esimest korda enne tähtsat esinemist. Tähtis on juba alustada nädal-kaks varem, et harjutus oleks osa sinu rituaalist.
Mõtle end ärevast olukorrast välja
Soovitus number kolm on mõtteharjutused. Tegelikult see pole otseselt soovitus. See on koolitustel väga sage küsimus, et kas on mingisuguseid mõtteharjutusi, mida teha, mis aitaksid ärevusega toime tulla.
Minu küsimus on selline, kas sul juba on mõtteharjutusi, mida sa mujal kasutad ärevusega toimetulekuks? Kas sul on võimalik neid kohandada? Kui on, siis kasuta neid, sest esinemisärevus on ikkagi ärevus ja need mõtteharjutused peaks aitama sind ka selles uues olukorras.
Kui sul pole, siis soovitan ja ise kasutan eneseabi psühholoogiast tuntud irratsionaalsete uskumuste vaidlustamist. Selle kohta leiab materjali otsides maailmakuulsat psühholoogi Albert Ellis ja irratsional beliefs.
Ära leiuta jalgratast, vaid kasuta seda, mis sul on 🙂
Esinemisärevus on oma olemuselt üks ärevuse alaliike. Sellega toimetulekuks kasuta sarnaseid võtteid nagu iga muu äreva olukorra lahendamiseks. Lihtsuses peitub võlu.
Kallis hüpnoteraapia sessioon ei pruugi olla see, mida sa vajad. Pakkusin siin välja kõige tavalisema kolmiku – liikumisharrastus, hingamisharjutused ja mõtteharjutused.
Kõik need lahendused on meile kättesaadavad, ei nõua eraldi koolitust, ei pea kuskil suure guru juures koopas kümme päeva mediteerima. Vastutus peitub su varasemates kogemustes. Keegi teine ei oska sinu ärevusega midagi teha, sa ise tead, mis sind kõige paremini aitab.